Paavst Franciscus palvetab nende eest, kes hoolitsevad puuetega patsientide eest koroonaviiruse ajal

Paavst Franciscus palvetas laupäeval hommikuse missa ajal koroonaviiruse kriisi ajal puuetega inimeste eest hoolitsevate inimeste eest.

Oma Vatikani residentsis Casa Santa Martas 18. aprillil kõneldes ütles ta, et sai kirja usuõelt, kes töötas kurtide viipekeeletõlgina. Ta rääkis temaga väljakutsetest, millega COVID-19 puudega patsientidega tegelevad tervishoiutöötajad, õed ja arstid silmitsi seisavad.

"Nii et me palvetame nende eest, kes on alati nende puuetega inimeste teenistuses," ütles ta.

Paavst tegi pandeemia tõttu otseülekandes voogesitatava massi alguses kommentaare.

Oma homilias mõtiskles ta selle päeva esimese lugemise üle (Ap 4: 13–21), kus usuvõimud käskisid Peetrusel ja Johannesel mitte Jeesuse nimel õpetada.

Apostlid keeldusid kuuletumast, ütles paavst, vastates "julgelt ja ausalt", et neil on võimatu vaikida sellest, mida nad on näinud ja kuulnud.

Sellest ajast alates on ta selgitanud, et julgus ja avameelsus on kristliku jutlustamise tunnused.

Paavst meenutas kirja Heebrealastele (10: 32–35) lõiku, kus leigeid kristlasi kutsutakse üles meenutama oma esimesi võitlusi ning taastama enesekindlus ja meelehärm.

"Ilma selle avameelsuseta ei saa te kristlane olla: kui ta ei tule, pole te ka hea kristlane," ütles ta. "Kui teil pole julgust, kui te oma seisukoha selgitamiseks libistate ideoloogiatesse või kasuistlikesse selgitustesse, puudub teil see ausus, teil puudub see kristlik stiil, vabadus rääkida, öelda kõike".

Peetruse ja Johannese ausus ajas juhid, vanemad ja kirjatundjad segadusse, ütles ta.

"Tõesti, neid ajas ausus nurka: nad ei teadnud, kuidas sellest välja tulla," märkis ta. "Kuid neil ei tulnud pähe öelda:" Kas see võiks tõsi olla? Süda oli juba kinni, see oli raske; süda oli rikutud. "

Paavst märkis, et Peetrus ei sündinud vaprana, vaid oli saanud Püha Vaimu poolt parrhesia kingituse - kreeka sõna, mida mõnikord tõlgitakse kui "jultumust".

"Ta oli argpüks, ta eitas Jeesust," ütles ta. "Aga mis nüüd juhtus? Nad [Peetrus ja Johannes] vastasid: „Kui Jumala silmis on õige, et kuuletume teile mitte Jumalale, siis olete kohtumõistjad. Meil on võimatu mitte rääkida sellest, mida oleme näinud ja kuulnud. "

"Aga kust tuleb see julgus, see argpüks, kes salgas Issandat? Mis juhtus selle mehe südames? Püha Vaimu kingitus: avameelsus, julgus, parrhesia on kingitus, arm, mille Püha Vaim annab nelipüha päeval ”.

„Kohe pärast Püha Vaimu vastuvõtmist läksid nad jutlustama: veidi vaprad, nende jaoks midagi uut. See on sidusus, kristlase ja tõelise kristlase märk: ta on julge, räägib kogu tõe, kuna on sidus. "

Pöördudes selle päeva evangeeliumi lugemise poole (Markuse 16: 9-15), kus ülestõusnud Kristus heidab jüngritele ette, et nad ei usu tema ülestõusmise aruandeid, märkis paavst, et Jeesus annab neile Püha Vaimu kingituse, mis võimaldab neil täita nende missiooniks on "minna kogu maailma ja kuulutada evangeeliumi igale olendile".

"Missioon pärineb just siit, sellest kingitusest, mis teeb meid julgeks, ausalt sõna kuulutades," ütles ta.

Pärast missat juhatas paavst Pühima Sakramendi kummardamist ja õnnistamist, enne kui juhatas neid, kes vaatasid võrgus, vaimuliku osaduse palves.

Paavst meenutas, et pakub homme kohaliku aja järgi kell 11 hommikul missa Sassias asuvas kirikus Püha Peetruse basiilika lähedal.

Lõpuks laulsid kohalviibijad Maria lihavõttepühade antifooni “Regina caeli”.

Oma homilias tegi paavst selgeks, et kristlased peaksid olema nii julged kui ka mõistlikud.

Aidaku Issand meil alati olla selline: julge. See ei tähenda läbimõtlematut: ei, ei. Julge. Kristlik julgus on alati mõistlik, aga see on julgus, ”ütles ta.