Paavst Franciscus palvetab Itaalias tapetud katoliku preestri „heategevuse tunnistaja“ eest

Paavst Franciscus juhatas kolmapäeval vaikse palve hetke Fr. 51-aastane preester Roberto Malgesini, kes pussitati 15. septembril Itaalias Comos.

"Ma ühinen tema pereliikmete ja Como kogukonna piinade ja palvetega ning, nagu ütles tema piiskop, kiidan Jumalat selle tunnistuse eest, st märtrisurma eest, selle heategevustunnistuse kohta kõige vaesemate vastu," ütles paavst Franciscus üldpublikul 16. septembril.

Malgesini oli tuntud Põhja-Itaalia piiskopkonna kodutute ja migrantide eest hoolitsemise pärast. Ta tappis teisipäeval oma kihelkonna, San Rocco kiriku lähedal ühe rändaja poolt, keda ta aitas.

Vatikani San Damaso sisehoovis palveränduritega vesteldes meenutas paavst, et Malgesini tappis "abivajaja, keda ta ise aitas, vaimuhaigusega inimene".

Vaikseks palveks hetkeks peatudes palus ta kohalviibijatel palvetada Fr. Roberto ja "kõigi preestrite, nunnade, ilmikute jaoks, kes töötavad abivajavate ja ühiskonna poolt tõrjutud inimestega".

Paavst Franciscus ütles oma üldise publiku katekeesis, et Jumala loodu ärakasutamine looduses ja inimeste ekspluateerimine käisid käsikäes.

"Me ei tohi unustada ühte: need, kes ei suuda loodust ja loomingut mõtiskleda, ei saa mõtiskleda inimeste rikkuse üle," ütles ta. "Igaüks, kes elab looduse ärakasutamiseks, kasutab inimesi lõpuks ära ja kohtleb neid orjadena".

Paavst Franciscus sekkus oma kolmanda üldise auditooriumi ajal, et kaasata palverändurite olemasolu koroonaviiruse pandeemia algusest peale.

Ta jätkas pärast koronaviiruse pandeemiat kateteesi maailma tervendamise teemal, mõeldes 2. Moosese 15:XNUMX: "Issand Jumal võttis siis inimese ja asutas ta Eedeni aeda, et seda kasvatada ja hooldada."

Francesco rõhutas erinevust maa elamiseks ja arendamiseks töötamise ning ekspluateerimise vahel.

"Loomingu ärakasutamine: see on patt," ütles ta.

Paavsti sõnul on üks viis looduses õige suhtumise ja lähenemise kujundamiseks "mõtiskleva mõõtme taastamine".

"Mõtiskledes avastame teistes ja looduses midagi palju suuremat kui nende kasulikkus," selgitas ta. "Me avastame Jumala poolt neile antud asjade olemusliku väärtuse."

"See on universaalne seadus: kui te ei oska loodust mõtiskleda, on teil väga raske teada, kuidas mõtiskleda inimeste, inimeste ilu, oma venna, õe üle," sõnas ta.

Ta märkis, et paljud vaimsed õpetajad on õpetanud, kuidas taeva, maa, mere ja olendite mõtisklusel on võime "tuua meid tagasi Looja juurde ja osadusse loomisega".

Paavst Franciscus viitas ka Loyola pühale Ignatiusele, kes oma vaimulike harjutuste lõpus kutsub inimesi üles tegema "mõtisklusi, et armastuseni jõuda".

See on, selgitas paavst, „arvestades seda, kuidas Jumal oma olendeid vaatab, ja rõõmustades koos nendega; avastada Jumala olemasolu tema olendites ning vabaduse ja armuga armastada ja hoolida neist ".

Mõtisklemine ja hoolimine on kaks hoiakut, mis aitavad "parandada ja tasakaalustada meie suhet inimestena loominguga", lisas ta.

Ta kirjeldas seda suhet ülekantud tähenduses "vennalikuks".

See suhe loominguga aitab meil saada "ühise kodu valvuriks, elu valvuriks ja lootuse valvuriks", ütles ta. "Valvame pärandit, mille Jumal on meile usaldanud, et tulevased põlved saaksid sellest rõõmu tunda."