Miks on suur reede nii tähtis

Mõnikord peame suurema tõe paljastamiseks seisma silmitsi oma valu ja kannatustega.

Suure reede rist
"Kas sa olid seal, kui nad mu Issanda risti lõid?" See on obsessiiv Aafrika-Ameerika vaim, mida me laulame pühal nädalal ja küsime endalt: kas me olime seal? Kas oleme Jeesusele lõpuni truuks jäänud? Kas me tõesti saime?

Pole teada, mida keegi meist teeks, kuid hirm oleks võinud mind kergesti üle trumbata. Nagu Peetrus, oleksin võinud seda kolm korda eitada. Ma oleksin võinud teeselda, et ma isegi ei tunne Jeesust.

"Mõnikord paneb see mind värisema, värisema, värisema ..." lähevad sõnad. See paneb mind värisema. Isegi kui ma olin jüngrite kombel tundnud ülestõusmise tõotust. Pidi olema raske uskuda, et Jeesuse tagasitulek oli võimalik pärast ristil surma õudse piinamise tunnistajat.

Mõnikord jätan selle pigem vahele. Jäta vahele suure reede jumalateenistus, jäta vahele suur neljapäev. Unustage kõik lihavõttedeni.

Siis ma mäletan midagi, mida meie pastor kunagi ütles. Ta täheldas, et ülestõusmisel näitas Jeesus end kõigepealt neile, kes temaga lõpuks kinni jäid.

"Seal oli ka palju naisi, kes vaatasid kaugelt ..." seisab Matteuse evangeeliumis, "sealhulgas Maarja Magdaleena ning Maarja Jaakobuse ja Joosepi ema ..."

Alles paar salmi hiljem lugesime, et "nädala esimese päeva koidiku poole läksid Maarja Magdaleena ja teine ​​Maarja hauda vaatama". Nad olid seal. Tühja haua avastamiseks.

Nad tormavad seda jüngritele rääkima, kuid juba enne nende juurde jõudmist ilmub Jeesus kahele naisele. Halvimal juhul olid nad seal. Olen nüüd siin, et kogeda hämmastavaid ja hämmastavaid häid uudiseid omast käest.

Mõnikord peame ületama rasked ajad, seisma silmitsi oma valu ja kannatustega põgenemata, et suurem tõde paljastada.

Jää suure reede juurde. Ülestõusmispühad on käes.