Usu tabletid 16. veebruar "Meie lambakoer annab ennast toidus"

"Kes suudaks öelda Issanda imet, panna kogu tema kiitus kõlama?" (Ps 106,2) Milline karjane on oma lambaid kunagi oma kehaga toitnud? Isegi emad ise põetavad sageli oma vastsündinud lapsi. Seevastu Jeesus ei saa seda oma lammaste puhul aktsepteerida; ta toidab meid oma verega ja paneb meid seega koos temaga üheks kehaks saama.

Mõelge, vennad, et Kristus sündis meie inimlikust ainest. Kuid ütlete, mis see on? See ei kehti kõigi meeste kohta. Vabandust, vend, see on tõesti nende kõigi jaoks suur pluss. Kui temast sai inimene, kui ta tuli meie inimloomust võtma, puudutab see kõigi inimeste päästmist. Ja kui ta tuli kõigi pärast, siis tuli ta ka meie kõigi pärast. Ehk ütlete: Miks pole siis kõik mehed saanud vilju, mida nad oleksid pidanud sellest tulekust saama? Kindlasti pole selles süüdi Jeesus, kes valis selle vahendi kõigi päästmiseks. Viga on neis, kes selle hea tagasi lükkavad. Tegelikult on armulauas Jeesus Kristus ühendatud kõigi oma ustavatega. Ta paneb nad uuesti sündima, toidab neid endale, ta ei jäta neid kellelegi teisele ja veenab neid veel kord, et ta on tõesti meie liha võtnud.