Mõtisklege täna, kui olete lubanud Jeesusel oma ellu armu valada

Jeesus käis linnast külast külas, kuulutades ja kuulutades Jumala Kuningriigi rõõmusõnumit. Teda saatsid ka kaksteist ning mõned naised, kes olid kurjadest vaimudest ja nõrkustest tervenenud ... Luuka 8: 1–2

Jeesus oli missioonil. Tema missiooniks oli väsimatu kuulutamine linnast teise. Kuid ta ei teinud seda üksi. Selles lõigus rõhutatakse, et temaga olid kaasas apostlid ja mitu naist, kes olid temast tervenenud ja andeks andnud.

See lõik ütleb meile palju. Üks asi ütleb meile, et kui lubame Jeesusel oma elu puudutada, meid tervendada, andestada ja meid muuta, siis tahame teda järgida, kuhu iganes ta ka ei läheks.

Soov Jeesust järgida ei olnud ainult emotsionaalne. Kindlasti olid sellega seotud emotsioonid. Oli uskumatu tänu ja sellest tulenevalt sügav emotsionaalne side. Kuid seos oli palju sügavam. See oli side, mis loodi armu ja pääste andest. Need Jeesuse järgijad kogesid suuremat vabadust patust kui kunagi varem. Armu muutis nende elu ja selle tulemusena olid nad valmis ja innukad seadma Jeesuse oma elu keskpunktiks, järgides teda kõikjal, kuhu ta läks.

Mõelge täna kahele asjale. Esiteks, kas olete lubanud Jeesusel oma ellu armu rohkesti valada? Kas lubasite tal end puudutada, muuta, andestada ja tervendada? Kui jah, kas olete siis selle armu tagasi maksnud, tehes absoluutse valiku teda järgida? Jeesuse järgimine, kuhu iganes ta ka ei läheks, pole lihtsalt see, mida need apostlid ja pühad naised ammu tegid. See on midagi, mida me kõik oleme igapäevaselt kutsutud tegema. Mõelge neile kahele küsimusele ja mõelge uuesti, kus näete puudust.

Issand, palun tule mulle andeks, tee mind terveks ja muundu. Aidake mul teada saada, milline on teie elu säästev jõud. Kui ma saan selle armu, aita mul tänulikult anda sulle tagasi kõik, mis ma olen, ja jälgi sind kõikjal, kuhu sa juhid. Jeesus, ma usun sinusse.