Mõelge täna mõistmise kingituse üle

Seda öeldes avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära, kuid ta kadus nende silmist. Siis nad ütlesid üksteisele: "Kas meie süda ei põlenud meis, kui ta meiega teel rääkis ja meile pühakirja avas?" Luuka 24: 31–32 (aasta A)

Siis avas ta nende meele pühakirjadest aru saamiseks. Luuka 24:45 (B-aasta)

Need kaks ülaltoodud lõiku, alates Jeesuse kahest järjestikusest ilmumisest apostliteni, andsid ainulaadse õnnistuse. Igas loos avas Jeesus apostlite mõtte Pühakirjale uuel viisil. Nad olid tavalised mehed, kellele anti erakordne kingitus mõistmise eest. Pika õppimise ja raske töö tõttu ta nende juurde ei tulnud. Pigem tuli see neile nende avatuse tagajärjel Kristuse võimsale tegevusele nende elus. Jeesus paljastas neile taevariigi saladused. Selle tulemusel mõistsid nad äkki tõdesid, mida ei saanud kunagi iseseisvalt õppida.

Nii et see on meiega. Jumala saladused on tohutud ja suured. Nad on sügaval ja muutumas. Kuid nii sageli ei õnnestu meil aru saada. Sageli ei õnnestu meil isegi aru saada.

Mõelge nendele asjadele oma elus praegu või oma minevikus, mis on teid segadusse ajanud. Nende mõtestamiseks vajate spetsiaalset Püha Vaimu kingitust. Ja seda kingitust vajate, et mõtestada Jumala paljusid häid asju, mida leidub ka pühakirjades. See on mõistmise kingitus. See on vaimne kingitus, mis avab meile paljud elu saladused.

Ilma mõistmise andeta jääme üksi, et proovida elu mõtestada. See kehtib eriti siis, kui seisame silmitsi raskuste ja kannatustega. Kuidas on näiteks võimalik, et kõikvõimas ja kõikvõimas Jumal võib lasta headel ja süütutel kannatada? Kuidas võib Jumal kohati inimtragöödiast puududa?

Tõde on see, et seda ei puudu. Ta on kõigis asjades keskselt seotud. Mida me peame saama, on arusaam Jumala sügavatest ja salapärastest viisidest. Me peame mõistma pühakirju, inimeste kannatusi, inimsuhteid ja jumalikku tegevust oma elus. Kuid seda ei juhtu kunagi, kui me ei luba Jeesusel oma meelt avada.

Kui lubada Jeesusel avada meie meel, on vaja usku ja alistumist. See tähendab, et me kõigepealt usume ja hiljem mõistame. See tähendab, et me usaldame Teda ka siis, kui me seda ei näe. Püha Augustinus ütles kord: „Usk on uskumine sellesse, mida sa ei näe. Usu tasu on näha seda, millesse usud. Kas olete valmis uskuma ilma nägemata? Kas olete valmis uskuma Jumala headusse ja armastusse, isegi kui elul või konkreetsel eluolul pole mõtet?

Mõelge täna mõistmise kingituse üle. Jumalasse uskumine tähendab inimese uskumist. Me usume Temasse isegi siis, kui oleme end konkreetsetes oludes segamini ajanud. Kuid see usu and, usu and, avab ukse mõistmise sügavusele, mida me kunagi üksi ei suudaks saavutada.

Issand, anna mulle mõistmise kingitus. Aidake mul teid tundma õppida ja mõista teie tegevust minu elus. Aidake mul pöörduda eriti teie poole elu kõige murettekitavamatel hetkedel. Jeesus, ma usun sinusse.