Mõelge täna oma lähenemisele Jumala headusele

Ja üks neist, mõistes, et ta on tervenenud, naasis, ülistades valjusti Jumalat; langes Jeesuse jalge ette ja tänas teda. Ta oli samaarlane. Luuka 17: 15-16

See pidalitõbi on üks kümnest, kelle Jeesus tervitas Samaarias ja Galileas reisides. Ta oli välismaalane, mitte juut, ja ta oli ainus, kes naasis Jeesuse juurde, et tänada teda taastumise eest.

Pange tähele, et samaarlane tegi tervenemisel kahte asja. Esiteks "naasis ta, ülistades valjusti Jumalat". See on sisukas juhtunu kirjeldus. Ta ei tulnud lihtsalt sind tänama, vaid tema tänu avaldati väga kirglikult. Proovige ette kujutada, kuidas see pidalitõbi hüüab ja ülistab Jumalat siira ja sügava tänu eest.

Teiseks, see mees "kukkus Jeesuse jalge ette ja tänas teda". Jällegi pole see samaarlase poolt tegu väikese teoga. Jeesuse jalge ette kukkumine on veel üks märk tema intensiivsest tänulikkusest. Ta ei olnud sellest tervenemisest mitte ainult vaimustuses, vaid ka sügavalt alandatud. Seda nähakse alandlikult Jeesuse jalge ette kukkumises. See näitab, et see pidalitõbi tunnistas alandlikult oma kõlbmatust Jumala ees selle tervendava teo jaoks. See on kena žest, mis tunnistab, et tänulikkusest ei piisa. Selle asemel on vaja sügavat tänu. Sügav ja alandlik tänulikkus peab alati olema meie vastus Jumala headusele.

Mõelge täna oma lähenemisele Jumala headusele: kümnest tervenenust näitas õiget hoiakut ainult see pidalitõbi. Teised võisid olla tänulikud, kuid mitte sel määral, nagu oleks pidanud olema. Ja sina? Kui sügav on teie tänulikkus Jumala ees? Kas olete täielikult teadlik kõigest sellest, mida Jumal teie heaks iga päev teeb? Kui ei, proovige seda pidalitõbe jäljendada ja avastate sama rõõmu, mille ta avastas.

Issand, ma palun pöörduda iga päev sügava ja täieliku tänuga. Kas ma näen kõike, mida te minu heaks iga päev teete, ja ma saan vastata siira tänuga. Jeesus, ma usun sinusse.