Mõelge täna oma patule

Üks variser kutsus Jeesuse enda juurde sööma ja ta läks variseri majja ning istus lauda. Linnas oli patune naine, kes teadis, et ta on variseride majas laua taga. Kandnud alabastrist salvikolbi, seisis naine nuttes ta jalge ees ja hakkas ta pisaratega jalgu niisutama. Siis kuivatas ta seda juustega, suudles ja määris salviga. Luuka 7: 36-38

Osaliselt räägib see evangeelium variserist. Kui jätkame selle lõigu lugemist, näeme, et variser muutus üsna kriitiliseks ja mõistis selle naise ja Jeesuse hukka. Kuid see lõik on palju enamat kui variseride etteheide. Lõppude lõpuks on see armastuslugu.

Armastus on see armastus selle patuse naise südames. See on armastus, mis avaldub valus patu vastu ja sügavas alandlikkuses. Tema patt oli suur ja järelikult ka alandlikkus ja armastus. Vaatame kõigepealt seda alandlikkust. See on näha tema tegudest, kui ta Jeesuse juurde tuli.

Esiteks: "ta oli tema taga ..."
Teiseks kukkus ta "tema jalgade ette ..."
Kolmandaks, ta "nuttis ..."
Neljandaks pesi ta jalgu "pisaratega ..."
Viiendaks pühkis ta jalad "juustega ..."
Kuuendaks "suudles" ta jalgu.
Seitsmendaks "määris" ta oma jalgu oma kalli parfüümiga.

Peatuge hetkeks ja proovige seda stseeni ette kujutada. Püüdke näha, kuidas see patune naine alandab end Jeesuse ees armastuses. Kui see täielik tegevus pole sügava valu, meeleparanduse ja alandlikkuse akt, siis on raske teada, mis see veel on. See on tegevus, mida ei planeerita, ei arvutata ega manipuleerita. Pigem on ta sügavalt alandlik, siiras ja totaalne. Selles teos hüüab ta Jeesuse armu ja kaastunnet ega pea isegi sõnagi ütlema.

Mõelge täna oma patule. Kui te ei tunne oma pattu, ei saa te sellist alandlikku valu avaldada. Kas sa tead oma pattu? Siit kaaluge põlvili laskumist, pea Jeesuse ees maapinnale kummardamist ja siiralt Tema kaastunde ja halastuse palumist. Sõna otseses mõttes proovige seda teha. Muutke see reaalseks ja totaalseks. Tulemuseks on see, et Jeesus kohtleb teid samamoodi armulikult, nagu see patune naine.

Issand, ma palun su halastust. Olen patune ja väärib hukka mõistmist. Ma tunnen ära oma patu. Palun andestage oma halastuses minu patt ja valage oma lõpmatu kaastunne minu peale. Jeesus, ma usun sinusse.