Mõelge täna oma valmisolekule kuulata

Jeesus ütles rahvahulgale: „Millega ma võrdlen selle põlvkonna inimesi? Kuidas mina? Nad on nagu lapsed, kes istuvad turul ja hüüavad üksteisele: „Mängisime teile pilli, aga te ei tantsinud. Me laulsime nutulaulu, aga te ei nutnud ””. Luuka 7: 31-32

Mida see lugu meile siis räägib? Esiteks tähendab see lugu seda, et lapsed eiravad üksteise "laule". Mõni laps laulab valulaulu ja teised lükkavad selle laulu tagasi. Mõni laulis tantsimiseks rõõmsaid laule ja teine ​​ei jõudnud tantsu. Teisisõnu, nende muusika pakkumisele ei antud õiget vastust.

See on selge viide asjaolule, et nii paljud Jeesuse ette tulnud prohvetitest "laulsid hümne" (st jutlustasid), kutsudes inimesi nii patu pärast kurbama kui ka tõe üle rõõmu tundma. Kuid hoolimata sellest, et prohvetid avasid oma südame, ignoreerisid paljud inimesed neid.

Jeesus mõistab teravalt hukka tollased inimesed keeldumise eest kuulata prohvetite sõnu. Edasi toob ta välja, et paljud nimetasid Ristija Johannest selleks, kes oli "vallatud" ja kutsus Jeesust "ahniks ja joodikuks". Jeesuse rahva hukkamõist keskendub eelkõige ühele konkreetsele patule: kangekaelsusele. See visa keeldumine kuulata Jumala häält ja muutusi on raske patt. Tegelikult nimetatakse seda traditsiooniliselt üheks Püha Vaimu vastu suunatud patuks. Ärge jätke ennast selles patus süüdi. Ära ole jonnakas ja keeldu Jumala häält kuulamast.

Selle evangeeliumi positiivne sõnum on see, et kui Jumal meiega räägib, peame seda kuulama! Kas teha? Kas kuulate tähelepanelikult ja vastate kogu südamest? Peaksite seda lugema kutsena, et pöörata kogu tähelepanu Jumala poole ja kuulata kaunist "muusikat", mida Ta saadab.

Mõelge täna oma valmisolekule kuulata. Jeesus mõistis karmilt hukka need, kes teda ei kuulanud, ja keeldus teda kuulamast. Ärge arvake nende arvu järgi.

Issand, kas ma kuulen, kuulen, saan aru ja vastan su pühale häälele. Olgu see mu hinge kosutus ja toitmine. Jeesus, ma usun sinusse.