Mõelge oma tänasele elule. Mõnikord kanname rasket risti

Tüdruk kiirustas kuninga juurde tagasi ja esitas tema palve: "Ma tahan, et annaksite mulle Ristija Johannese pea kohe kandikul." Kuningas oli sügavalt kurvastatud, kuid oma vande ja külaliste tõttu ei tahtnud ta oma sõna rikkuda. Nii saatis ta viivitamatult timuka koos korraldustega pea tagasi tuua. Matteuse 6: 25–27

See kurb lugu Ristija Johannese pea maha võtmisest paljastab meile palju. Ennekõike paljastab see kurjuse saladuse meie maailmas ja Jumala lubava tahte lasta kurjal kohati õitseda.

Miks lubas jumal Jaanil pea maha raiuda? Ta oli suurepärane mees. Jeesus ise ütles, et pole kedagi, kes oleks sündinud suuremast naisest kui Ristija Johannes. Ja siiski lubas ta Johannesel seda suurt ülekohut kannatada.

Avila püha Teresa ütles kord meie Issandale: "Kallis isand, kui sa nii suhtud oma sõpradesse, pole ime, et sul on nii vähe!" Jah, Jumal on ajaloo jooksul selgelt lasknud neil, keda ta armastab, palju kannatada. Mida see meile ütleb?

Kõigepealt ei tohi me unustada ilmset fakti, et Isa lasi Pojal väga kannatada ja kohutaval viisil mõrvata. Jeesuse surm oli jõhker ja šokeeriv. Kas see tähendab, et isa ei armastanud Poega? Kindlasti mitte. Mida see tähendab?

Fakt on see, et kannatused ei ole märk Jumala ebasoodsast olukorrast. Kui te kannatate ja Jumal ei anna teile kergendust, pole see tingitud sellest, et Jumal on teid hüljanud. Asi pole selles, et sa ei armasta ennast. Tegelikult on kõige tõenäolisem vastupidi.

Ristija Johannese kannatused on tegelikult suurim jutlus, mida ta oleks saanud kuulutada. See on tunnistus tema vankumatust armastusest Jumala vastu ja tema siirast pühendumusest Jumala tahtele. Johannese kirgude jutlus on võimas, sest ta otsustas jääda truuks meie Issandale hoolimata talutud tagakiusamisest. Ja Jumala vaatenurgast on Johannese ustavus lõpmatult kallim kui tema jätkuv füüsiline elu või talutud füüsilised kannatused.

Mõtiskle oma tänase elu üle. Mõnikord kanname rasket risti ja palume oma Issandat, et see võtaks meilt ära. Teisalt ütleb Jumal meile, et tema arm on piisav ja et ta soovib meie kannatusi kasutada ustavuse tunnistuseks. Seega on isa vastus Jeesusele, vastus Johannesele ja vastus meile üleskutse siseneda selles elus kannatuse saladusse usu, lootuse, usalduse ja truudusega. Ärge kunagi laske elu raskustel takistada teil olla Jumala tahtele truu.

Issand, olgu mul sinu poja ja Ristija Johannese jõud, kui kannan elus oma riste. Kas ma võiksin jääda tugevaks usus ja täis lootust, kui kuulen teid kutsumas minu risti omaks võtma. Jeesus, ma usun sinusse.