Mõtisklege täna taevase isa armastuse üle

Võtke kiiresti parim riietus ja pange see talle selga; pani sõrmuse sõrmuse ja sandaalid jalga. Võtke nuumvasikas ja tapke ta. Nii et tähistagem pidu, sest see minu poeg oli surnud ja on uuesti ellu ärganud; see kaotati ja leiti. ”Siis algas tähistamine. Luuka 15: 22–24

Selles kadunud poja pereloos näeme pojas julgust oma isa juurde tagasi pöörduda. Ja see on märkimisväärne isegi siis, kui poeg naasis peamiselt meeleheitlikust vajadusest. Jah, ta tunnistab alandlikult oma vigu ja palub isal andestada ja kohelda teda kui ühte tema palgatud kätt. Aga see on tagasi! Küsimus, millele tuleb vastata, on "Miks?"

On õiglane öelda, et poeg naasis oma isa juurde ennekõike seetõttu, et ta teadis südames oma isa headust. Isa oli hea isa. Ta oli kogu elu näidanud üles armastust ja hoolitsust poja vastu. Ja isegi kui poeg isa tagasi lükkas, ei muuda see asjaolu, et poeg teadis alati, et ta on tema poolt armastatud. Võib-olla polnud ta isegi aru saanud, kui palju ta seda tegelikult on saavutanud. Kuid just see kindel teadmine tema südames andis talle julguse naasta isa juurde lootuses isa pidevas armastuses.

See näitab, et tõeline armastus töötab alati. See on alati efektiivne. Isegi kui keegi lükkab tagasi meie pakutava püha armastuse, mõjutab see teda alati. Tõelist tingimusteta armastust on raske eirata ja sellest on raske kõrvale pöörata. Poeg on selle õppetunni täitnud ja peame ka seda tegema.

Veeda aega pühendunult mediteerides isa südames. Peaksime mõtisklema selle valu üle, mida ta ilmselt tundis, kuid vaatama ka pidevat lootust, mida ta pidi oma poja tagasitulekut aimates tundma. Peaksime mõtisklema tema südames oleva ülevoolava rõõmu üle, kui ta nägi poega kaugelt naasmas. Naine jooksis tema juurde, käskis tal enda eest hoolitseda ja korraldas pidu. Need asjad on kõik armastuse tunnused, mida ei saa piirata.

See on armastus, mida Taevane Isa tunneb meie kõigi vastu. Ta ei ole vihane ega karm jumal. Ta on Jumal, kes igatseb meid tagasi tuua ja meiega leppida. Ta tahab rõõmu tunda hetkest, kui me oma vajaduses Tema poole pöördume. Isegi kui me pole selles kindlad, on ta oma armastuses kindel, ootab meid alati ja sisimas teame seda kõik.

Mõelge täna taevase isaga leppimise olulisusele. Paastuaja on ideaalne aeg leppimise sakramendiks. See sakramend on see lugu. See on lugu sellest, kui me läheme oma patuga Isa juurde ja et Ta annab meile oma halastuse. Tunnistamisele minek võib olla hirmutav ja hirmutav, kuid kui me astume sellesse sakramenti ausalt ja siiralt, ootab meid ees imeline üllatus. Jumal jookseb meie juurde, kergitab meie koormad ja paneb need meile selja taha. Ärge laske sellel paastuajal mööduda, ilma et te osaleksite selles lepitusakramendi imelises annis.

Isa, liiga halb. Kõndisin teie juurest eemale ja tegutsesin üksi. Nüüd on aeg naasta Teie juurde avatud ja ausa südamega. Andke mulle julgust, mida ma selle leppimise sakramendis armastuse vastu võtan. Täname teid kõigutamatu ja täiusliku armastuse eest. Taevane Isa, Püha Vaim ja Jeesus, mu Issand, loodan Sinule.