Mõelge täna kuulamisele ja vaatlemisele ning kui lasete end Jeesuses kaasa lüüa

Sel ajal, kui Jeesus rääkis, hüüdis naine rahvahulgast ja ütles talle: "Õnnis on emakas, mis sind kandis, ja rind, mida sa imetasid." Ta vastas: "Pigem on õnnistatud need, kes kuulevad Jumala sõna ja peavad seda kinni." Luuka 11: 27–28

Kas kuulete Jumala Sõna? Ja kui tunnete seda, kas vaatate seda? Kui jah, siis võite end pidada nende hulka, keda meie Issand tõeliselt õnnistab.

Huvitaval kombel austas selles lõigus Jeesusega rääkinud naine tema ema, öeldes, et teda on õnnistatud tema kandmise ja toitmise eest. Kuid Jeesus austab oma ema veelgi suuremal määral, öeldes, mida ta teeb. Ta austab teda ja kutsub teda õnnistatuks, sest naine kuulab rohkem kui keegi teine ​​Jumala Sõna ja täidab seda suurepäraselt.

Kuulamine ja tegemine on kaks väga erinevat asja. Mõlemad näevad vaimses elus palju vaeva. Esiteks pole Jumala sõna kuulmine lihtsalt kuuldav kuulamine või piiblist lugemine. “Kuulmine” tähendab antud juhul, et Jumal on meie hingega suhelnud. See tähendab, et me kaasame inimest, Jeesust ennast, ja lubame tal suhelda meile kõigega, mida ta soovib.

Ehkki võib olla keeruline kuulda Jeesuse kõnelemist ja tema ütluste sisemist kuulamist, on veelgi raskem lasta Tema Sõnal muuta meid sellisesse punkti, kus me elame tema öeldu järgi. Nii võib meil sageli olla väga häid kavatsusi, kuid me ei suuda Jumala Sõna järgi tegutsemist saavutada.

Peegeldage täna kuulamist ja vaatlemist. Alustage kuulamisest ja mõtisklege selle üle, kas olete iga päev Jeesusega seotud või mitte. Sealt edasi mõtisklege selle üle, kas elate seda, mida teate, mida ta ütles. Minge sellesse protsessi tagasi ja leiate, et ka teid on tõeliselt õnnistatud!

Issand, ma kuulen sind minuga rääkimas. Kas ma võin sind hinges kohata ja su püha Sõna vastu võtta. Kas tohin seda sõna ka oma elus rakendada, et kogeksin neid õnnistusi, mis teil minu jaoks on. Jeesus, ma usun sinusse.