Missas käib järjest vähem noori, mis on põhjused?

Viimastel aastatel näib religioossetel riitustel osalemine Itaalias olevat oluliselt vähenenud. Kunagi seal olles mass see oli paljude inimeste jaoks igal pühapäeval fikseeritud sündmus, täna tundub, et üha vähem inimesi otsustab selles olulises usulises riituses osaleda.

Põhjuseid, miks tänapäeval üha vähem inimesi missal osaleb, on palju. Üks peamisi põhjuseid võib olla väärtuste muutus ja kaasaegse ühiskonna tõekspidamistes. Lisaks on arvamuste mitmekesisus suurem ja usulisi tõekspidamisi tänapäeva ühiskonnas ja paljud inimesed võivad tunda end mugavamalt harjutades enda usku muul viisil kui missal osalemine.

Teine põhjus võib olla seotud üha hektilisem elustiil ja inimestega hõivatud. Suurenenud töö- ja perekondlike kohustuste tõttu võib paljudel inimestel olla raske leida aega missal osalemiseks iga nädal.

Ükskõik mis põhjusel, langus seal oli ja tõstis esile Roma Tre ülikooli läbiviidud uuring. Sotsioloogi sõnul Luca Diotallevi, raamatu "The Missa on hääbunud" autori sõnul on regulaarselt religioossetel riitustel osalevate täiskasvanute osakaal langenud 37,3%-lt 1993. aastal 23,7%-le 2019. aastal. See langus on ilmsem naiste seas, kes on loobunud tavapärasest usupraktikast. suuremal määral kui meestel.

Massil järjest vähem noori

Üks murettekitavamaid aspekte, mis uuringust välja tuli, on koostise muutumine ustavate publik: eakate olemasolu on vähem arvukad, kuid selge vähenemine puudutab uusi põlvkondi. See nähtus toob esile kiriku rolli järkjärgulise nõrgenemise Itaalia ühiskonnas, millel on olulised tagajärjed usu edasikandumisele tulevastele põlvedele.

Kuid, kõik pole kadunud. Vaatamata religioossetes riitustes osalemise vähenemisele ilmneb positiivne tõsiasi: eakate kasvav osalus usutegevuses vabatahtlikkus ja solidaarsus. Vaatamata sellele, et nad oma usku regulaarselt ei praktiseeri, näitavad need inimesed siiski tugevat tunnet pühendumust teistele ja valmisolek aidata raskustes olevaid.

See probleem nõuab aga hoolikat läbimõtlemist kiriklikud võimud ja ühiskonda tervikuna. Vajalik on lokaliseerimine uusi viise kaasamiseks uutele põlvkondadele ning muuta usupraktika tänapäeva inimeste jaoks tähendusrikkamaks ja asjakohasemaks.