Püha nädal: Suure reede meditatsioon

nad lõid ta risti ja jagasid tema rõivad, heites neile loosi, mida igaüks võttis. Kell oli üheksa hommikul, kui nad ta risti lõid. Kiri koos tema hukkamõistmise põhjendusega kõlas: "Juutide kuningas". Temaga löödi risti ka kaks röövlit, üks paremal ja teine ​​vasakul. Kui oli keskpäev, pimedus langes üle kogu maa kuni kella kolmeni pärastlõunal. Kella kolme ajal hüüdis Jeesus kõva häälega: "Eloì, Eloì, lemà sabactàni?" Mis tähendab: "Mu Jumal, mu Jumal, miks sa oled mind hüljanud?". Seda kuuldes ütlesid mõned kohalviibijad: "Siin, helistage Eelijale!". Üks jooksis käsna äädikas leotama, kinnitas selle pilliroo külge ja andis talle juua, öeldes: "Oota, vaatame, kas Eelija tuleb teda alla tooma." Kuid Jeesus, valju häälega hüüdes, aegus.

Issand, mida ma võin sulle sel pühal ööl öelda? Kas on mõni sõna, mis võiks tulla minu suust, mõni mõtles, mõni fraas? Sa surid minu eest, andsid kõik minu pattude eest; mitte ainult ei saanud minust mees, vaid ka minu jaoks kõige kohutavam surm. Kas on vastust? Ma soovin, et võiksin leida sobiva vastuse, kuid mõeldes teie pühale kirele ja surmale, võin ainult alandlikult tunnistada, et teie jumaliku armastuse tohutu ulatus muudab mis tahes vastuse täiesti ebapiisavaks. Las ma lihtsalt seisan su ees ja vaatan sind.
Su keha on murtud, pea on haavatud, käed ja jalad on naeltega rebenenud, külg on augustatud. Su keha toetub nüüd ema sülle. Nüüd on kõik tehtud. See on läbi. See on tehtud. See on täidetud. Issand, helde ja halastav Issand, ma jumaldan sind, kiidan sind, tänan sind. Olete oma kire ja surma läbi kõik asjad uueks teinud. Teie rist istutati sellesse maailma uue lootuse märgina. Las ma elan alati sinu risti all, Issand, ja kuulutan lakkamatult sinu risti lootust.