Püha nädal: meditatsioon lihavõttepühal

Issand, ülestõusnud Issand, ilmavalgus, olgu teile kõik au ja au! See päev, mis on nii täis teie kohalolekut, rõõmu ja rahu, on tõesti teie päev! Olen just naasnud jalutuskäigult läbi metsade pimeduse. Oli külm ja tuuline, kuid kõik oli seotud sinuga. Kõik: pilved, puud, niiske rohi, org kaugete tuledega, tuulekohin. Nad kõik rääkisid teie ülestõusmisest: nad kõik teadvustasid mulle, et kõik on tõesti hea. Sinus on kõik loodud heaks ja teie poolt kogu loodu uueneb ja viiakse veelgi suuremasse hiilgusse kui alguses. Selle intiimset rõõmu täis päeva lõpus metsas pimedas kõndides kuulsin, et kutsusite Maarja Magdaleenat nimepidi ja järve kaldalt kuulsin, kuidas hüüdsite sõpradele võrke heitma. Nägin ka teid sisenemas lukustatud uksega saali, kuhu teie jüngrid olid kogunenud hirmu täis. Ma nägin sind nii mäel kui ka küla ümbruses ilmumas. Kui intiimsed need sündmused tegelikult on: need on nagu kallitele sõpradele tehtud erisoodustused. Need ei ole loodud kellelegi muljet avaldama ega üle jõu käima, vaid lihtsalt selleks, et näidata, et teie armastus on surmast tugevam. Issand, nüüd tean, et kohtud minuga vaikuses, vaiksel hetkel, unustatud nurgas, kutsud mind nimepidi ja ütled rahusõna. Suurema vaikuse tunnis saab sinust minu jaoks ülestõusnud Issand. Issand, ma olen nii tänulik kõige eest, mille sa mulle eelmisel nädalal andsid! Jääge minuga järgmistel päevadel. Õnnista kõiki neid, kes selles maailmas kannatavad, ja anna rahu oma rahvale, keda sa nii armastasid, et andsid oma elu nende eest. Aamen.