Õde Faustina kirjeldab meile põrgu valusid
Tema päevikust õpime järgmist: 20.x.1936. (II ° sülearvuti)
Täna olen ingli juhendamisel viibinud põrgu sügavustes. See on suurte piinade koht kogu oma hirmutavalt suures ulatuses. Need on mitmesugused valud, mida ma olen näinud: esimene karistus, see, mis kuradit moodustab, on Jumala kaotus; teine - pidev südametunnistuse kahetsus; kolmas - teadlikkus, et see saatus ei muutu kunagi; neljas karistus on tuli, mis tungib hinge, kuid ei hävita seda; see on kohutav valu: see on puhtalt vaimne tuli, mida süütab Jumala viha; viies karistus on pidev pimedus, õõvastav lämmatav hais ja kuigi see on pime, näevad deemonid ja neetud hinged üksteist ning näevad kõigi teiste ja nende enda kurja; kuues karistus on saatana pidev kaaslane; seitsmes karistus on tohutu meeleheide, vihkamine Jumala vastu, needused, needused, jumalateotused. Need on valud, mida kõik neetud kannatavad koos, kuid see pole piinade lõpp. Erinevate hingede jaoks on erilised piinad, mis on meelte piinad. Iga hingega, millega on pattu tehtud, piinatakse tohutult ja kirjeldamatult. On jube koopaid, piinade kuristikke, kus iga piinamine erineb teisest. Ma oleksin nende õudsete piinamiste silmis surnud, kui Jumala kõikvõimsus poleks mind jätkanud. Patune teab, et pattude mõttes piinatakse teda kogu igaviku. Ma kirjutan seda Jumala korraldusel, nii et ükski hing ei õigusta ennast sellega, et ütleb, et põrgut pole olemas või et keegi pole kunagi olnud ja keegi ei tea, mis tunne see on. Mina, õde Faustina, olen Jumala käsul olnud põrgu sügavusse, et seda hingedele öelda ja tunnistada, et põrgu on seal. Nüüd ei saa ma sellest rääkida. Mul on jumala käsk jätta see kirjalikult. Deemonid on minu vastu üles näidanud suurt vihkamist, kuid Jumala käsul on nad pidanud mind kuuletama. See, mille ma olen kirjutanud, on nähtude nõrk vari. Üks asi, mida ma märkasin, on see, et enamus hingedest, kes seal on, on hinged, kes ei uskunud, et seal on põrgu. Enda juurde tagasi pöördudes ei suutnud ma hirmust taastuda, kui arvasin, et hinged kannatavad seal nii kohutavalt. Selle pärast palvetan suurema innuga patuste pöördumise nimel ja kutsun lakkamatult Jumala halastust nende heaks. Või mu Jeesus, ma eelistan suurimates piinades ahastada maailma lõpuni, selle asemel, et sind väikseima patuga solvata.
Õde Faustina Kowalska