15. detsembri 2018 evangeelium

Kirikuraamat 48,1–4.9–11.
Neil päevil kerkis prohvet Eelija nagu tuli; ta sõna põles nagu tõrvik.
Ta tõi neile nälja ja vähendas neid innukalt mõnele.
Issanda käsul sulges ta taeva, nii et ta viis tule kolm korda maha.
Kui kuulus sa olid, Eelija, imetlustega! Ja kes võib kiidelda sellega, et on sinuga võrdne?
Teid palgati tulekahju keerises tuliste hobuste vankril,
mis on ette nähtud tulevaste aegade noomimiseks, et enne viha puhkemist viha leevendada, isade südamed oma lastele tagasi tuua ja Jaakobi suguharud taastada.
Õnnistatud on need, kes teid nägid ja kes armusid! Sest ka meie elame kindlasti.

Salmi 80(79),2ac.3b.15-16.18-19.
Sina, Iisraeli karjane, kuula,
istudes keerubites, kus sa särad!
Ärata oma jõud
Armeejumal, pöörduge, vaadake taevast

ja vaata ja külasta seda viinamarjaistandust,
kaitsta känd, mille teie õigus on istutanud,
idu, mille olete kasvanud.
Laske oma käsi olla paremal mehe peal,

inimese poja peale, kelle sa endale tugevaks tegid.
Me ei lähe kunagi teie juurest ära,
sa paned meid elama ja me kutsume sinu nime.

Jeesuse Kristuse evangeeliumist vastavalt Matteuse 17,10–13.
Mäelt laskudes küsisid jüngrid Jeesuselt: "Miks siis kirjatundjad ütlevad, et kõige Eelija peab tulema?"
Ja ta vastas: "Jah, Eelija tuleb ja taastab kõik."
Kuid ma ütlen teile: Eelija on juba tulnud ja nad pole teda ära tundnud; tõepoolest, nad kohtlesid seda nii, nagu soovisid. Nii peavad ka Inimese Poeg nende töö läbi kannatama ».
Siis said jüngrid aru, et ta räägib Ristija Johannesest.