19. septembri 2018 evangeelium

Apostel Püha Pauluse esimene kiri korintlastele 12,31.13,1-13.
Vennad, püüdke suurema karismaatilisuse poole! Ja ma näitan teile parimat viisi kõigist.
Isegi kui ma rääkisin meeste ja inglite keeli, kuid mul polnud heategevust, on nad nagu helisev pronks või sümbol, mis koputab.
Ja kui mul oleks ettekuulutuse and, ma teaksin kõiki saladusi ja kogu teadust ning oleksin usu täis, et mägesid vedada, kuid mul ei olnud heategevust, pole need midagi.
Ja isegi kui ma jagasin kõik oma ained laiali ja andsin oma keha põletada, kuid mul polnud heategevust, pole sellest midagi kasu.
Heategevus on kannatlik, heategevus on healoomuline; heategevus pole kade, ei kiidelda, ei paisuta,
ei lugupida, ei otsi huvi, ei vihasta, ei arvesta saadud kurjusega,
ta ei naudi ebaõiglust, vaid naudib tõde.
Kõik katab, usub kõike, loodab kõike, talub kõike.
Heategevus ei lõpe kunagi. Ennustused kaovad; keelte kinkimine lakkab ja teadus kaob.
Meie teadmised on ebatäiuslikud ja meie ettekuulutused on ebatäiuslikud.
Kuid kui täiuslik tuleb, kaob ebatäiuslik.
Kui olin laps, rääkisin lapsena, mõtlesin lapsena, mõtlesin lapsena. Kuid meheks saades hülgasin selle, mis oli laps.
Vaatame nüüd, kuidas peeglist segaduses; aga siis näeme näost näkku. Nüüd tean ma puudulikult, kuid siis saan suurepäraselt teada, nagu ka mind tuntakse.
Nii et need kolm asja jäävad alles: usk, lootus ja ligimesearmastus; kuid veelgi suurem on heategevus!

Salmi 33(32),2-3.4-5.12.22.
Kiida Issandat harfiga,
koos temale lauldud kümnekõnelise harfiga.
Laula Issandale uus laul,
mängida kandle kunsti ja rõõmustada.

Õige on Issanda sõna
iga töö on ustav.
Ta armastab seadusi ja õiglust,
maa on täis tema armu.

Õnnistatud on rahvas, kelle Jumal on Issand,
inimesed, kes on valinud end pärijateks.
Issand, sinu arm olgu meie peal,
sest loodame sinus.

Jeesuse Kristuse evangeeliumist vastavalt Luuka 7,31-35.
Sel ajal ütles Issand:
"Kellega siis võrrelda selle põlvkonna mehi, kellega nad on sarnased?"
Nad on sarnased nende lastega, kes platsil seistes hüüavad üksteisele: Oleme pilli mänginud ja teie pole tantsinud; laulsime sulle nuttu ja sa ei nutnud!
Tegelikult tuli Ristija Johannes, kes ei söö leiba ega joo veini, ja te ütlete: tal on kurat.
Inimese Poeg on tulnud, kes sööb ja joob, ja te ütlete: Siin on ahnits ja joodik, maksukogujate ja patuste sõber.
Kuid tarkuse on õigluse andnud kõik tema lapsed. "