Tänane evangeelium, 12. märts 2020, kommentaariga

Jeesuse Kristuse evangeeliumist vastavalt Matteuse 20,17–28.
Sel ajal, Jeruusalemma üles minnes, võttis Jeesus need kaksteist kõrvale ja ütles neile tee ääres:
«Me läheme siia Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestritele ja kirjatundjatele, kes mõistavad ta surma.
ja nad toimetavad selle paganatele, et neid naeruvääristada, nuhtleda ja risti lüüa; aga kolmandal päeval tõuseb ta uuesti. "
Siis lähenes Sebedeuse poegade ema tema juurde koos lastega ja kummardas, et temalt midagi küsida.
Ta ütles naisele: "Mida sa tahad?" Ta vastas: "Ütle neile minu lastele, et nad istuksid teie kuningriigis üks paremal ja teine ​​vasakul."
Jeesus vastas: «Te ei tea, mida te küsite. Kas te saate juua tassi, mida ma kohe jooma hakkan? » Nad ütlevad talle: "Saame hakkama."
Ja ta lisas: "Jood mu tassi; aga minu ülesanne pole lubada, et istute minu paremal või vasakul, vaid see on mõeldud neile, kellele see minu isa valmistas ».
Ülejäänud kümme, kuuldes seda, olid kahe venna pärast nördinud;
kuid Jeesus, kutsudes nad enda juurde, ütles: «Rahvuste juhid, teate seda, domineerivad nende üle ja suured juhivad nende üle võimu.
Mitte nii ei pea see olema teie seas; aga kes soovib teie seas suureks saada, see teeb ise teie sulaseks,
ja see, kes soovib teie seas esimene olla, saab teie orjaks;
täpselt nagu Inimese Poeg, kes ei tulnud selleks, et olla teenitud, vaid teenima ja andma paljude jaoks oma elu lunarahana ».

Saint Theodore Studita (759–826)
munk Konstantinoopolis

Katehhees 1
Teenige ja olge Jumalale meeltmööda
Meie roll ja kohustus on muuta teid vastavalt oma tugevusele meie iga mõtte, kogu innukuse, iga hoolivuse, sõna ja teo, hoiatuste, julgustuste, manitsuste objektiks. , õhutamine, (...) nii et saaksime teid panna jumaliku tahte rütmi ja suunata teid selle eesmärgi poole, mis meile on välja pakutud: olge Jumalale meeltmööda. (...)

Kes on surematu, on spontaanselt verd valanud; teda sidusid sõdurid, kes lõi inglite armee; ja ta lohistati õigluse ette, kes peab mõistma kohut elusate ja surnute üle (vrd Ac 10,42; 2 Tim 4,1); tõde pandi valetunnistuste ette, teda lahati, löödi, kaeti süljega, riputati risti puidule; kuulsuse Issand (vrd 1 Ko 2,8) kannatas kõik pahameeled ja kõik kannatused ilma tõendit vajamata. Kuidas oleks see võinud juhtuda, kui isegi mehena oleks ta patuta, siis vastupidi, ta kiskus meid patu türanniast, mille jaoks surm oli jõudnud maailma, ja oli võtnud üle meie esimese isa pettuse?

Nii et kui me läbime mõned testid, pole midagi üllatavat, kuna see on meie tingimus (...). Ka meie peavad oma tahte tõttu olema nördinud ja kiusati ning vaevatud. Isade määratluse kohaselt toimub vere väljavool; kuna see on munk; nii et me peame vallutama taevariigi, jäljendades elus Issandat. (...) Haarake innukalt oma teenistusse, oma ainsasse mõttesse, teenides kaugeltki mitte inimeste orjadena, te teenite Jumalat.