Tänane evangeelium 17. september 2020 paavst Franciscuse sõnadega

PÄEVA LUGEMINE
Alates apostel Püha Pauluse esimesest kirjast korintlastele
1Koor 15,1-11

Siis kuulutan teile, vennad, evangeeliumi, mille teile kuulutasin ja mille olete saanud, milles te püsite vankumatuna ja millest olete päästetud, kui hoiate seda nii, nagu ma teile kuulutasin. Kui just ei uskunud asjata!
Tegelikult olen ma edastanud teile kõigepealt selle, mis minagi sain, nimelt see, et Kristus suri Pühakirja järgi meie pattude eest ja et ta maeti ning et ta tõusis kolmandal päeval Pühakirja järgi ja et ta ilmus Kefasele ja siis kaheteistkümnele. .
Hiljem ilmus ta korraga enam kui viissajale vennale: enamik neist elab siiani, samas kui mõned on surnud. Ta ilmus ka Jaakobusele ja seetõttu kõigile apostlitele. Viimasena ilmus see nii mulle kui ka abordile.
Tegelikult olen ma apostlitest kõige vähem ja ma pole seda väärt, et mind apostliks kutsutakse, sest jälitasin Jumala Kirikut. Jumala armu läbi olen aga see, kes ma olen, ja tema arm minus ei olnud asjata. Tõepoolest, ma võitlesin rohkem kui kõik nad, mitte aga mina, vaid Jumala arm, mis on minuga.
Nii mina kui ka nemad, nii et me kuulutame ja nii sa ka uskusid.

PÄEVA evangeelium
Evangeeliumist Luuka järgi
Lk 7,36-50

Sel ajal kutsus üks variseridest Jeesust enda juurde sööma. Ta läks variseri majja ja istus laua taha. Ja vaata, naine, patune sellest linnast, sai teada, et ta on variseride majas, tõi vaasi parfüümi; seistes tema jalge ees, nuttes, hakkas ta neid pisaratest niisutama, kuivatas siis juustega, suudles ja puistas parfüümidega.
Seda nähes ütles teda kutsunud variser endale: "Kui see mees oleks prohvet, teaks ta, kes ta on ja millist tüüpi naine teda puudutab: ta on patune!"
Siis ütles Jeesus talle: "Siimon, mul on sulle midagi öelda." Ja ta vastas: "Öelge neile, peremees." Võlausaldajal oli kaks võlgnikku: üks oli talle võlgu viissada denaari, teine ​​viiskümmend. Kuna tal polnud midagi tagasi maksta, andis ta võla mõlemale andeks. Kes neist siis teda rohkem armastab? ». Siimon vastas: "Ma arvan, et tema on see, kellele ta kõige rohkem andestas." Jeesus ütles talle: "Sa oled hästi otsustanud."
Naise poole pöörates ütles ta Siimonile: «Kas sa näed seda naist? Ma sisenesin teie majja ja te ei andnud mulle vett minu jalgade jaoks; aga ta tegi pisaratega minu jalgu ja pühkis neid juustega. Sa ei andnud mulle suudlust; ta aga pole minu sisseastumisest alates mu jalgu suudelnud. Sa ei määrinud mu pead õliga; selle asemel on ta mu jalgu parfüümidega piserdanud. Sellepärast ma ütlen teile: tema paljud patud antakse andeks, sest ta armastas palju. Teisalt armastab see, kellele vähe antakse andeks, vähe ».
Siis ütles ta talle: "Teie patud on andeks antud." Siis hakkasid külalised iseendale ütlema: "Kes see on, kes isegi patud andeks annab?". Aga ta ütles naisele: 'Sinu usk on sind päästnud; minge rahus! ».

PÜHA ISA SÕNAD
Variser ei arva, et Jeesus laseb end patustel "saastata", nii nad arvasid. Kuid Jumala Sõna õpetab meid vahet tegema patul ja patusel: patuga ei tohi me teha kompromisse, samas kui patused - see on kõik meie! - me oleme nagu haiged inimesed, keda tuleb ravida ja nende ravimiseks peab arst neile lähenema, neid külastama, puudutama. Ja muidugi peab haige inimene tervenemiseks tunnistama, et ta vajab arsti. Kuid korduvalt satume silmakirjalikkuse kiusatusse uskuda ennast teistest paremaks. Me kõik vaatame oma pattu, vigu ja vaatame Issandat. See on päästejoon: patuse "mina" ja Issanda suhe. (Üldine vaatajaskond, 20. aprill 2016)