Tänane evangeelium 23. november 2020 paavst Franciscuse sõnadega

PÄEVA LUGEMINE
Apostel Püha Johannese apokalüpsise raamatust
Ap 14,1-3.4b-5

Mina, Johannes, nägin: siin on Tall, kes seisab Siioni mäel ja koos temaga sada nelikümmend neli tuhat inimest, kes kandsid otsaesisele tema nime ja isa nime.

Ja ma kuulsin taevast tulevat häält, nagu suurte vete kohin ja valju müristamise müristamine. Hääl, mida kuulsin, oli nagu kandlemängijatel, kes saatsid end lauldes lauldes. Nad laulavad nagu uus laul trooni ja nelja elusolendi ning vanemate ees. Ja keegi ei saanud sellest laulust aru, kui sada nelikümmend neli tuhat, maa lunastatud.
Nemad on need, kes järgivad Talle, kuhu ta ka ei läheks. Need on inimeste seas lunastatud kui esimesed viljad Jumalale ja Tallele. Nende suust ei leitud valet: nad on plekid.

PÄEVA evangeelium
Evangeeliumist Luuka järgi
Lk 21,1-4

Sel ajal vaatas Jeesus üles ja nägi, kuidas rikkad viskasid oma ohvreid templi varakambrisse.
Ta nägi ka vaest leske, kes viskas sinna kaks väikest münti ja ütles: «Tõesti, ma ütlen teile: see nii vaene lesk on rohkem visanud kui keegi teine. Tegelikult on nad kõik pakkumise osana osa oma üleliigsest visanud. Selle asemel viskas ta oma viletsuses minema kõik, mis tal elada pidi ».

PÜHA ISA SÕNAD
Jeesus jälgib seda naist tähelepanelikult ja juhib jüngrite tähelepanu stseeni teravale kontrastile. Rikkad andsid suure vastumeelsusega välja selle, mis oli nende jaoks üleliigne, lesk aga andis oma äranägemise ja alandlikkusega „kõik, mis tal elada tuli” (s 44); selle eest - ütleb Jeesus - andis ta rohkem kui kõik. Armastada Jumalat "kogu südamest" tähendab usaldada teda, tema ettehooldust ja teenida teda kõige vaesemates vendades, ootamata midagi vastu. Seistes silmitsi teiste vajadustega, kutsutakse meid endalt võtma midagi asendamatut, mitte ainult üleliigset; meid kutsutakse andma mõned oma anded kohe ja ilma reservatsioonita, mitte pärast seda, kui oleme seda oma isiklikel või grupi eesmärkidel kasutanud. (Angelus, 8. november 2015