Tänane evangeelium 24. september 2020 paavst Franciscuse sõnadega

PÄEVA LUGEMINE
Qoèleti raamatust
Qo 1,2-11

Edevuste edevus, ütleb Qoèlet,
edevuste edevus: kõik on edevus.
Mis kasu inimesel tuleb
kogu vaeva eest, millega ta päikese all võitleb?
Üks põlvkond läheb ja teine ​​tuleb,
kuid maa jääb alati samaks.
Päike tõuseb, päike loojub
ja ruttab tagasi sinna, kus ta uuesti sünnib.
Tuul läheb lõunasse ja pöördub põhja poole.
Pöörab ja läheb ning pöördedel pöördub tuul tagasi.
Kõik jõed voolavad merre,
ometi pole meri kunagi täis:
jõgede voolamise kohta,
jätkake voolamist.
Kõik sõnad saavad otsa
ja keegi ei suuda end täielikult väljendada.
Silm pole vaatamisega rahul
samuti pole kõrv kuulmist täis.
Mis on olnud, saab olema
ja mis on tehtud, tehakse uuesti;
päikese all pole midagi uut.
Võib-olla on midagi öelda:
"Siin on see uus"?
See on juba juhtunud
sajanditele, mis eelnesid meile.
Muistsetest pole jäänud mälestusi,
aga isegi mitte nendest, kes selleks saavad
mälu säilib
nende hulgast, kes hiljem tulevad.

PÄEVA evangeelium
Evangeeliumist Luuka järgi
Lk 9,7-9

Sel ajal kuulis sünge Heroodes kõigist neist sündmustest ega teadnud, mida arvata, sest ühed ütlesid: "Johannes on surnuist üles tõusnud", teised: "Eelija on ilmunud" ja kolmandad: "Üks iidsetest on tõusnud prohvetid ".
Aga Heroodes ütles: «Johannes, ma lasin tal pea maha teha; kes ta siis on, kellest ma neid asju kuulen? ». Ja ta üritas teda näha.

PÜHA ISA SÕNAD
Edevus, mis meid paisutab. Edevus, mis ei kesta kaua, sest see on nagu seebimull. Edevus, mis ei anna meile tõelist kasu. Mis kasu on inimesel kogu vaeva eest, millega ta vaeva näeb? Ta võitleb ilmumise, teesklemise, ilmumise nimel. See on edevus. Edevus on nagu hinge osteoporoos: luud näevad väliselt head välja, kuid sees on nad kõik rikutud. (Santa Marta, 22. september 2016