Medjugorje Vicka: miks nii palju ilmutusi?

Janko: Vicka, see, mida sa räägid, on juba teada, et Jumalaema on sulle ilmunud üle kolmekümne kuu.
Vicka: Ja sellega?
Janko: Paljudele tundub see liiga pikk ja ebaselge fakt.
Vicka: Aga kuidas see välja peab nägema? Justkui loeks see, mis teistele tundub!
Janko: Räägi tõtt, kui sulle ka nii tundub.
Vicka: Jah; varem on see mulle vahel nii tundunud. Tegelikult küsisime alguses sageli Jumalaemalt: "Mu Madonna, kuni millal sa meile ilmud?".
Janko: Mis sinust saab?
Vicka: Vahel ta vaikis, nagu ei kuulnud. Mõnikord ütles ta meile hoopis: "Mu inglid, kas ma olen teid juba ära tüüdanud?". Nüüd me enam sinult neid asju ei küsi. Vähemalt mina enam mitte; teistele ma ei tea.
Janko: Hea. Kas oli päevi, mil Jumalaema ei ilmunud?
Vicka: Jah, on olnud. Olen seda teile juba rääkinud.
Janko: Ja mitu korda on seda selle 900 pluss päeva jooksul juhtunud?
Vicka: Ma ei saa teiste eest rääkida. Mis minusse puutub, siis ma pole teda kogu selle aja jooksul viis korda näinud.
Janko: Kas oskate öelda, kas teised nägid teda selle viie päeva jooksul?
Vicka: Ei; Ma ei arva nii. Aga ma ei tea täpselt. Ma tõesti arvan, et me ei näinud seda, sest me rääkisime sellest omavahel.
Janko: Miks Jumalaema neil aegadel ei tulnud?
Vicka: Ma ei tea.
Janko: Kas sa oled seda temalt kunagi küsinud?
Vicka: Ei, mitte kunagi. Meie asi ei ole otsustada, millal see tuleb ja millal mitte. Vaid korra ütles ta meile, et me ei peaks imestama, kui ta teinekord ei tule. Mõnel päeval tuli ta ühe päeva jooksul mitu korda.
Janko: Miks ta nii tegi?
Vicka: Ma ei tea. Ta tuleb, ütleb meile midagi, palvetab koos meiega ja lahkub.
Janko: Kas seda on korduvalt juhtunud?
Vicka: Jah, jah. Eriti alguses.
Janko: Kas seda ikka juhtub?
Vicka: Mida?
Janko: Jumalaema ärgu ilmugu teile.
Vicka: Ei. Seda enam ei juhtunud. Ma täpselt ei tea, aga seda pole ammu juhtunud. ma räägin enda eest; teistele ma ei tea.
Janko: Kas ikka juhtub, et ilmun sulle mitu korda samal päeval?
Vicka: Ei, ei; ammusest ajast. Vähemalt nii palju kui mina tean.
Janko: Hea küll, Vicka. Kas arvate, et Jumalaema ilmub teile alati?
Vicka: Mina ei usu sellisesse asja ja olen kindel, et ka teised ei usu. Aga ma ei taha sellele mõelda. Mis kasu on sellest mõelda, kui ma ei saa midagi teha?
Janko: Selle eest on hea. Kuid on veel üks asi, mis mind huvitab.
Vicka: Mida?
Janko: Kas oskate vastata küsimusele, miks Jumalaema seal nii kaua ilmub?
Vicka: Jumalaema teab kindlasti. Meie…
Janko: Selge: sa ei tea. Aga mis sa arvad?
Vicka: Noh, ma ütlesin, et see on Jumalaemast. Aga kui sa tõesti tahad teada, siis Jumalaema ütles meile, et see on tema viimane esinemine maa peal. Seetõttu ei saa ta kõike, mida ta teha tahab, nii kiiresti lõpetada.
Janko: Mida sa sellega mõtled?
Vicka: Aga proovi järele mõelda: kuidas oleks läinud, kui Jumalaema oleks meile ainult kümme-kakskümmend korda ilmunud ja siis kadunud. Nii kiirustades oleks ta juba kõik unustanud. Kes oleks uskunud, et ta siia tuli?
Janko: Sa jälgisid seda hästi. Kas teie arvates peab siis Jumalaema veel kaua ilmuma?
Vicka: Ma ei tea täpselt. Kuid ta teeb seda kindlasti, et tema sõnum leviks üle kogu maailma. Midagi sarnast rääkis ta meile ka.
Janko: Mida ta sulle ütles?
Vicka: Noh, ta ütles meile, et ta tuleb isegi pärast seda, kui ta meile oma märgi jättis. Ta ütles nii.
Janko: See on hea, seda on võimatu kontrollida. Aga sa ütlesid mulle, et see on tema viimane esinemine maa peal. Kas sa kiirustasid mulle seda ütlema või mitte?
Vicka: Ei, ma ei kiirustanud üldse. Jumalaema rääkis meile just nii.
Janko: Äkki see enam nii ei paista?
Vicka: Ma ei tea seda. Ma ei tea, kuidas filosofeerida; tee seda, kui tahad. Jumalaema ütles, et see on tema jooksmise ja hingede eest võitlemise aeg. Kindlasti olete kuulnud, mida Jumalaema Mirjanale ütles. Ta rääkis meile ka. Kas sa mäletad, mida ta Mariale ütles? See ei saa niipea lõppeda.
Janko: Vicka, aga kõik pole selge.
Vicka: Noh, sa küsid Jumalaemalt; las ta seda sulle seletab. Ma ei ole võimeline seda tegema. Ma tahan teile seda lihtsalt uuesti öelda.
Janko: Räägi, palun.
Vicka: See on midagi, millest ma rääkisin hea preestriga Zagrebist.
Janko: Kas ta sai kergelt aru?
Vicka: Ma ei tea. Ta ütles, et isegi Jeesus elas maa peal niimoodi vaid korra. Ja nii võib ka Jumalaema kord omal moel maa peal olla. Mulle see meeldis ja see jäi mulle külge. Sellega seoses pole mul rohkem midagi öelda. Öeldakse, et keegi pole sunnitud ilmutusi uskuma; nii et igaüks arvab mida tahab.
Janko: Nii et sa ei räägi mulle sellest rohkem midagi?
Vicka: Sellest, ei.
Janko: Hea küll, Vicka. Tänan selle eest, mida mulle ütlesite.