O iai ni faʻamaoniga iloga o le toetu o Iesu?

1) O le falelauasiga o Iesu: o loʻo lipotia mai e le tele o faʻamatalaga tutoatasi (Evagelia e fa, e aofia ai ma mea na faʻaaoga e Mareko e tusa ai ma le tala a Rudolf Pesch na amata mai i le fitu tausaga talu ona faʻasatauroina Iesu ma na sau mai molimau na vaʻaia e molimauina, o tusi a Paulo, na tusia muamua. o Evagelia ma e latalata atu i mea moni, ma le apocryphal Evagelia a Peteru) ma o lenei o se elemeni o le moni i luga o le faavae o le faʻavae o le tele o faʻamaoniga. E le gata i lea, o le falelauasiga o Iesu e ala ia Iosefa le Arimataia, o se sui o le Fono a Iutaia, e talitonuina aua e faʻamalieina ai le mea ua taʻua o le tulaga o le maasiasi: pei ona faʻamatalaina e le sikola o Raymond Edward Brown (i le "O Le Oti o le Mesia", 2 vols ., Garden City 1994, i.1240-1). O le falelauasiga o Iesu faʻafetai ia Iosefa le Arimataia e "faigata" talu ai e "le mafaamatalaina" pe faʻafefea ona faʻatauaina e tagata o le ekalesia anamua le tele o le sui o le au Saniterini a Iutaia, ma le malamalama lelei i ai ia latou (o latou o tufuga o le oti o Iesu). Mo nei mafuaʻaga ma isi mafuaʻaga, o le ua maliu John I Robinson o le Iunivesite o Cambridge, o le falelauasiga o Iesu i le tuugamau o "o se tasi o le sili ona leva ma sili ona lelei faʻamaonia faʻamatalaga e uiga ia Iesu" ("The Human Face of God", Westminster 1973, i. 131 )

2) O le tuugamau na maua avanoa: i le Aso Sa ina ua maeʻa le faʻasatauroga, na maua le tuʻugamau o Iesu avanoa e se vaega o fafine. Lenei mea moni faʻamalieina foi le faʻavae o le tele o faʻamaoniga ua molimauina e eseese tutoʻatasi tusi (Evagelia a Mataio, Mareko ma Ioane, ma Galuega a le 'au Aposetolo 2,29:13,29 ma 1977). E le gata i lea, o le mea moni o tagata autu o le mauaina o le gaogao tuugamau o fafine, ona manatu lea e leai se pule (e oʻo lava i faamasinoga Iutaia) faʻamaonia le moni aʻiaʻi o le tala, faʻamalieina ai le fuaitau o le maasiasi. Na faʻamaonia mai e le aliʻi poto mai Ausetalia o Jacob Kremer: «I le taimi nei, o le toʻatele o tagata faʻaigoa o le malo, latou te talitonuina o faʻamatalaga a le Tusi Paia e faʻatatau i le tuugamau avanoa, e talitonuina» ("Die Osterevangelien - Geschichten um Geschichte", Katholisches Bibelwerk, 49, pp. 50-XNUMX).

3) Faʻaaliga o Iesu ina ua mavae le maliu: i taimi eseese ma i tulaga eseese o le tele o tagata taʻitoʻatasi ma vaega o tagata 'eseʻese fai mai ua latou mauaina faʻaaliga o Iesu ina ua mavae lona maliu. E masani ona taʻua e Paulo nei mea na tutupu i ana tusi, pe a mafaufau i ai na tusia latalata i mea na tutupu ma mafaufau i lona masani lelei ma tagata na aafia ai, o nei foliga vaaia e le mafai ona faaleaogaina o ni talafatu. E le gata i lea, o loʻo iai i latou ile tele o faʻavae tutoʻatasi, faʻamalieina ai le fuaitau o le tele o faʻamaoniga (o le faʻaaliga ia Peteru na faʻamaonia e Luka ma Paulo; o le faʻaaliga i le Toʻasefulu ma le lua na faʻamaonia e Luka, Ioane ma Paulo; o le faʻaaliga i fafine ua faʻamaonia e Mataio ma Ioane, ma isi.) O le le talitonu o le faitioga Siamani o le Feagaiga Fou o Gerd Lüdemann na faʻaiʻuina: "E mafai ona mautinoa e pei o le tala faasolopito o Petelo ma le au soo na i ai aafiaga ina ua mavae le maliu o Iesu lea na ia faaali atu ai ia i latou o le Keriso toetu »(" O Le a Se Mea Na Tupu Ia Iesu? ", Westminster John Knox Press 1995, p.8).

4) Le suiga tele i uiga o le au soʻo: ina ua maeʻa le fefefe i le taimi na faʻasatauroina ai Iesu, na faafuaseʻi lava ona talitonu le au soʻo na toe tu mai o Ia mai le oti, e ui lava i a latou amioga faʻa-Iutaia e ese ai. O le mea sili na faafuaseʻi lava ona latou naunau e feoti mo le moni o lenei talitonuga. O lea na taʻua ai e le sikola lauiloa Peretania o NT Wright: "O le mea lea, i le avea ai o se tusitala faasolopito, e le mafai ona ou faamatalaina le tulai mai o le amataga o le faa-Kerisiano sei vagana ua toetu mai Iesu, ma tuua ai se tuugamau avanoa i ona tua." ("The New Unimproved Jesus", faʻa-kerisiano o aso nei, 13/09/1993).