UPapa uncoma iColombia ngokuvikela abafuduki baseVenezuela abayizigidi eziyi-1,7

Ngemuva kokuvuma ukuthi uhlala ebheka ngokubonga kulabo abasiza abokufika, uPapa Francis ngeSonto uncome imizamo eyenziwe yiziphathimandla zaseColombia zokuqinisekisa ukuvikeleka okwesikhashana kwabokufika baseVenezuela abalekele ubunzima bezomnotho ezweni labo. "Ngijoyina ababhishobhi baseColombia ekuboniseni ukubonga kwiziphathimandla zaseColombia ngokusebenzisa umthetho wokuvikelwa okwesikhashana kwabafuduki baseVenezuela abakhona kuleliya lizwe, bakhetha ukwamukelwa, ukuvikelwa kanye nokuhlanganiswa", kusho uPapa Francis ngemuva komthandazo wakhe wangesonto lika-Angelus. Ubuye wagcizelela ukuthi ngumzamo owenziwa "hhayi yizwe elicebile kakhulu elithuthukile", kepha "onezinkinga eziningi zentuthuko, ubuphofu nokuthula… Iminyaka ecishe ibe ngama-70 yempi yabashokobezi. Kepha ngale nkinga babe nesibindi sokubheka labo bantu bokufika nokwenza lo mthetho “. Kumenyezelwe ngesonto eledlule nguMongameli u-Iván Duque Márquez, lesi sinyathelo sizonikeza umthetho wokuvikela weminyaka eyishumi kubantu baseVenezuela abayizigidi eziyi-10 manje abahlala eColombia, ebanikeza izimvume zokuhlala kanye namandla okufaka isicelo sokuhlala unomphela.

Abafuduki baseVenezuela bathemba ukuthi lesi silinganiso sizosiza ukufinyelela emisebenzini nasezinsizakalweni zomphakathi: njengamanje eColombia ekhungethwe yimpi kunabantu baseVenezuela abangaphezu kwesigidi abangenazo izincwadi, abazuze ukuthula kuphela ngesivumelwano sango-2016 manje esiphikiswa ngabaningi ngenxa yokushoda kwama-guerrilla . yokuhlanganiswa emphakathini. Lesi simemezelo esimangazayo senziwe nguDuque ngoMsombuluko futhi sisebenza kubafuduki baseVenezuela abangenazo izincwadi abahlala eColombia ngaphambi kukaJanuwari 31, 2021. Kusho nokuthi amakhulu ezinkulungwane zabafuduki abanesimo esisemthethweni ngeke badinge ukuvuselela izimvume zabo zesikhashana noma ama-visa. INhlangano Yezizwe ilinganisela ukuthi njengamanje bangaphezu kwezigidi ezi-5,5 abafuduki baseVenezuela nababaleki emhlabeni wonke abaleke ezweni eliphethwe ngusoshiyali uNicolas Maduro, owalandela uHugo Chavez. Njengoba kwaqubuka inkinga selokhu kushone uChavez ngo-2013, izwe selikade lihlushwa ukushoda kokudla, i-hyperinflation kanye nesimo sezombusazwe esingazinzile. Ngenxa yenkinga yezenhlalo nezomnotho, cishe akunakwenzeka ukuthi kukhishwe ipasipoti eVenezuela futhi ukuthola ukwelulwa kwephasi esele kukhishiwe kungathatha unyaka, ngakho-ke abaningi babaleka ezweni bengenazo izincwadi.

Enkulumweni yangoFebhuwari 8, uDuque, ongumuntu odla ngoludala ohulumeni wakhe osondelene kakhulu ne-United States, ukhombise lesi sinqumo ngezindlela zokusiza nezisebenza, enxusa labo abalalela amazwi akhe ukuthi babe nozwelo ngabafuduki kulo lonke ibhodi. "Izinkinga zokufuduka kwabantu ngencazelo yezinkinga zokusiza abantu," esho, ngaphambi kokuveza ukuthi isenzo sikahulumeni wakhe sizokwenza izinto zibe lula kwizikhulu ezidinga ukukhomba labo abaswele futhi siphinde silandele noma ngubani ophula umthetho. UKhomishani Ophakeme Wababaleki weZizwe Ezihlangene uFilippo Grandi ubize isimemezelo sikaDuque "njengesenzo esibaluleke kunazo zonke sokusiza abantu" esifundeni emashumini eminyaka edlule. Ngaphandle kokuthi iColombia isabhekene nenhlekelele yezinkulungwane zabantu abashiye amakhaya abo ngenxa yempi yombango eyathatha amashumi eminyaka ikhungethe isizwe, uhulumeni uthathe indlela eyehluke kakhulu kubantu baseVenzuweli abavela kwamanye amazwe akuleso sifunda njenge-Ecuador, I-Peru ne-Chile, esidale izithiyo ekufudukeni kwabantu. NgoJanuwari, iPeru yathumela amathangi ezempi emngceleni ne-Ecuador ukuvimbela abokufika - iningi labo okungamaVenezuela - ukuthi bangene ezweni, bashiye amakhulu abo eswele. Yize kuvame ukukhohlwa, inkinga yokufuduka kwabantu baseVenezuela ibilokhu, kusukela ngo-2019, ifana naleyo yaseSyria, enababaleki abayizigidi eziyisithupha ngemuva kweminyaka eyishumi yempi.

Ngesikhathi ekhuluma ngemuva kuka-Angelus ngeSonto, uFrancis uthe wajoyina ababhishobhi baseColombia ukuzoncoma isinqumo sikahulumeni, nokushayele ihlombe lesi sinyathelo kungekudala ngemuva kokumenyezelwa. "Abafuduki, ababaleki, abantu abasele dengwane kanye nezisulu zokushushumbiswa sebephenduke izimpawu zokukhishwa inyumbazane ngoba, ngaphezu kokubekezelela ubunzima ngenxa yesimo sabo sokufuduka, bavame ukuba yizinto zokwahlulelwa okungekuhle noma ukwenqatshwa emphakathini", kubhala ababhishobhi esitatimendeni. evikini eledlule . Ngakho-ke "kuyadingeka ukuthi siqonde ezimweni nasezinyusweni ezithuthukisa isithunzi somuntu wabo bonke abantu kungakhathalekile ukuthi bavelaphi, ngokuhambisana namandla omlando wokwamukela abantu bethu". Ababhishobhi babikezele ukuthi ukusetshenziswa kwalolu hlelo lokuvikela nguhulumeni "kuzoba isenzo sobuzalwane esivula iminyango ukuqinisekisa ukuthi labantu abafika endaweni yethu bangajabulela amalungelo ayisisekelo abo bonke abantu futhi bangafinyelela emathubeni okuphila okunesithunzi . "Esitatimendeni sabo, abaphathi babuye baphinda futhi ukuzibophezela kweSonto LaseColombia, izifunda zalo zobhishobhi, amabandla ezenkolo, amaqembu nabaphostoli, nazo zonke izinhlangano zalo zokwalusa" ukuba banikeze impendulo emhlabeni wonke ezidingweni zabafowethu nodadewethu abafuna ukuvikelwa EColombia. "