Iminyaka yemfanelo eBhayibhelini nokubaluleka kwayo

Iminyaka yokuziphendulela isho isikhathi empilweni yomuntu lapho ekwazi khona ukunquma ukuthi uyamethemba yini uJesu Kristu ukuze asindiswe.

KubuJuda, iminyaka engu-13 ubudala lapho izingane ezingamaJuda zithola amalungelo afanayo nalawo asekhulile futhi abe "yingane yomthetho" noma i-bar mitzvah. UbuKristu baboleka amasiko amaningi ebuJudeni; kodwa-ke, amanye amasonto obuKrestu noma amasonto ngamanye abeka iminyaka yokuziphendulela ibe ngaphansi kakhulu kwe-13.

Lokhu kuphakamisa imibuzo emibili ebalulekile. Umuntu kufanele abe neminyaka emingaki lapho ebhapathizwa? Futhi ingabe izingane noma izingane ezifa ngaphambi kweminyaka yobudala ziya ezulwini?

Ukubhabhadiswa kwengane ngokumelene nekholwa
Sicabanga ukuthi izingane nezingane zingenacala, kepha iBhayibheli lifundisa ukuthi bonke bazalwa benesono, esizuzwe njengefa ku-Adamu ngokungalaleli uNkulunkulu eNsimini yase-Edene. Yingakho iSonto LamaRoma Katolika, iSonto LamaLuthela, i-United Methodist Church, i-Episcopal Church, i-United Church of Christ, namanye amabandla ebhabhadisa izingane. Inkolelo ukuthi ingane izovikelwa ngaphambi kokuba ifinyelele eminyakeni yobudala.

Ngakolunye uhlangothi, izinkolo eziningi zobuKrestu ezinjengamaSouthern Baptist, iCalvary Chapel, iAssemblies of God, amaMennonite, abafundi bakaKristu, nabanye benza ubhaphathizo lwamakholwa, lapho umuntu kufanele afinyelele eminyakeni yobudala bokuziphendulela ngaphambili bhaphathizwa. Amanye amasonto angakholelwa ekubhapathizweni kwezinsana enza ukunikezelwa kwengane, umkhosi lapho abazali noma amalungu omndeni enza khona ukufundisa ingane ngezindlela zikaNkulunkulu aze afinyelele eminyakeni yobudala bokuziphendulela.

Akunandaba ngemikhuba yokubhabhadisa, cishe wonke amasonto aqhuba izifundo zenkolo noma amakilasi esikole sangeSonto ezingane zisencane. Njengoba zikhula, izingane zifundiswa iMiyalo Eyishumi ukuze zazi ukuthi siyini isono nokuthi kungani kufanele sisigweme. Bafunda futhi ngomhlatshelo kaKristu esiphambanweni, okubanikeza ukuqonda okuyisisekelo ngecebo likaNkulunkulu lensindiso. Lokhu kubasiza ukuthi bathathe isinqumo abanolwazi lapho befika eminyakeni yokuziphendulela.

Umbuzo wemiphefumulo yezingane
Yize iBhayibheli lingayisebenzisi igama elithi “ubudala bokuziphendulela,” udaba lokufa kwezingane kukhulunywa ngalo ku-2 Samuweli 21-23. INkosi uDavid yaphinga noBathisheba, owakhulelwa futhi wazala ingane eyashona kamuva. Ngemuva kokukhala ingane, uDavid wathi:

“Ngesikhathi ingane isaphila ngazila ukudla ngakhala. Ngacabanga, "Ngubani owaziyo? Ophakade angaba nomusa kimi amyeke aphile “. Kepha manje njengoba esefile, kungani kufanele ngizile ukudla? Ngingayibuyisa futhi? Ngizoya kuye, kodwa ngeke abuyele kimi. "(2 Samuweli 12: 22-23, NIV)
UDavidi bekanesiqiniseko sokuthi ekuhlongakaleni kwakhe uzokuya endodaneni yakhe, ebisezulwini. Wayethemba ukuthi uNkulunkulu, ngomusa wakhe, wayengeke asole ingane ngesono sikayise.

Sekungamakhulu eminyaka iSonto LamaRoma Katolika lifundisa imfundiso ye-infantile limbo, indawo lapho imiphefumulo yezingane ezingabhapathiziwe yaya khona emva kokufa, hhayi ezulwini kodwa indawo yenjabulo yaphakade. Nokho, iCatechism yamanje yeSonto LamaKatolika isuse igama elithi “limbo” futhi manje ithi: “Ngokuqondene nezingane ezife zingabhapathiziwe, iSonto lingazinikela kuphela emseni kaNkulunkulu, njengoba lenza emasikweni alo omngcwabo. .. sivumele sibe nethemba lokuthi kunendlela yensindiso yezingane ezife zingabhapathiziwe “.

“Futhi sibonile futhi safakaza ukuthi uBaba wathumela iNdodana yakhe ukuba ibe nguMsindisi womhlaba,” kusho u-1 Johane 4:14. Iningi lamaKrestu likholelwa ukuthi "umhlaba" osindiswe nguJesu uhlanganisa nalabo abangakwazi ukwamukela uKrestu ngokwengqondo nalabo abafa bengakafiki eminyakeni yokuziphendulela.

IBhayibheli alikusekeli ngokuqinile noma liphike iminyaka yokuziphendulela, kepha njengeminye imibuzo engaphenduliwe, into engcono kakhulu ongayenza ukuhlola lolu daba ngokukhanyiselwa imiBhalo bese uthemba uNkulunkulu ukuthi unothando futhi ulungile.