UPapa Francis uqeda umthetho ogcine amacala wokuhlukunyezwa ngokocansi eyimfihlo yesonto

UPapa Francis ukhiphe umyalo osusa izinga eliphezulu kakhulu lemfihlo mayelana namacala wokuhlukunyezwa kwezingane ngokocansi okubandakanya abefundisi, okuyisinyathelo esiceliwe yizishoshovu njengengxenye yezinguquko ezishayayo endleleni iSonto lamaKhatholika eliziphatha ngayo izinsolo ezinjalo.

Abagxeki bathi isimangalo "semfihlo kapapa" sasetshenziswa ngabasolwa beSonto ukugwema ukusebenzisana neziphathimandla.

Izinyathelo ezethulwe nguPapa ngoLwesibili ziguqula umthetho wesonto lonke, odinga ukuthi kubikwe izinsolo zokuhlukunyezwa ngokocansi kwiziphathimandla zomphakathi futhi zivimbe nemizamo yokuthulisa labo ababika ukuhlukunyezwa noma abathi baba yizisulu.

Umpapa ukhiphe isinqumo sokuthi imininingwane emacaleni okuhlukunyezwa kusafanele ivikelwe abaholi bamasonto ukuze baqinisekise "ukuphepha, ubuqotho kanye nemfihlo" yayo.

Kodwa umphenyi omkhulu weVatican ngamacala obugebengu bezocansi, u-Archbishop Charles Scicluna, ubize izinguquko "njengesinqumo esiyingqophamlando" esizovumela ukusebenzisana okungcono namaphoyisa emhlabeni wonke kanye nezindlela ezivulekile zokuxhumana nezisulu.

UFrancis uphinde wakhulisa iminyaka engu-14 kuya kwengu-18 lapho iVatican ibheka imithombo yezindaba "yezocansi" njengezithombe zokuhlukunyezwa kwezingane ngokocansi.

Imikhuba emisha iyisichibiyelo sakamuva somthetho wangaphakathi we-canon weSonto LamaKatolika - ikhodi efanayo yezomthetho echaza ubulungiswa bezenkolo ngamacala okuphikisana nenkolo - kulokhu okuphathelene nokuhlukunyezwa ngokocansi kwabantwana noma abantu abasengozini ngabapristi, ababhishobhi noma okhadinali. Kulesi simiso sezomthetho, isijeziso esibi kunazo zonke umpristi angabhekana naso ukwenqatshwa noma ukususwa embusweni.

UPapa Benedict XVI wayenqume ngo-2001 ukuthi la macala kufanele aphathwe ngaphansi "kwemfihlo kapapa", okuyindlela ephakeme kakhulu yokufihla izinto esontweni. IVatican kade yagcizelela ukuthi imfihlo enjalo iyadingeka ukuvikela ubumfihlo besisulu, isithunzi sommangalelwa kanye nobuqotho benqubo yohlu lwezincwadi.

Kodwa-ke, le mfihlo iphinde yasiza ukufihla amahlazo, ukuvimbela abomthetho ukuthi bangatholi imibhalo futhi bathule izisulu, iningi labo ebelivame ukukholelwa ukuthi "imfihlo kapapa" iyabavimba ukuthi baphendukele emaphoyiseni babike ukuhlukunyezwa kwabo. ngobupristi.

Ngenkathi iVietnam izama isikhathi eside ukugcizelela ukuthi lokhu akunjalo, ayikaze ifune ababhishobhi nabaphathi bezenkolo babike ngamacala ocansi emaphoyiseni, kanti phambilini uye wakhuthaza ababhishobhi ukuthi bangavumi.