Zithini iZibhalo Ezingcwele ngemali?

Ifundisa ntoni iBhayibhile ngemali? Ngaba kulihlazo ukuba sisityebi?

Igama "imali" lisetyenziswe izihlandlo ezili-140 kwiKing James Bible. Izithethantonye ezifana negolide zikhankanywe amaxesha angama-417 ngegama, ngelixa isilivere ibhekiswa ngokuthe ngqo amaxesha angama-320. Ukuba sibandakanya nokubhekisa ngakumbi kubutyebi eBhayibhileni, siyafumanisa ukuba uThixo unokuninzi afuna ukukuthetha ngemali.

Imali isebenze ngeenjongo ezininzi kuyo yonke imbali. Isetyenziselwe ukwanelisa iminqweno yabantu nanjengesisixhobo sokwenza impilo yabantu abangenakubalwa. Ukucinga ngobutyebi kubangele ukubandezeleka okungathethekiyo kunye nentlungu ngazo zonke iintlobo zesono.

Ukubawa kugqalwa ngabanye njengesinye sezo "zono zibulalayo" ezisixhenxe zikhokelela kwizono ezingakumbi. Imali isetyenzisiwe ukunciphisa ukubandezeleka kwabanye kunye nokwandisa inceba ngethemba kwabo basweleyo.

Abanye abantu bakholelwa ukuba yimfesane ukuba umKristu abe nemali eninzi kunokuba eyimfuneko ebomini. Ngelixa amakholwa amaninzi engenabo ubutyebi obuninzi, amanye aphila kakuhle.

U-Thixo, njengesiTyebi esisesona sisityebi esikhoyo, akanyanzelekanga ukuba achasane namaKristu anobutyebi obungaphezulu kobuyimfuneko. Into ayixhalabisayo yindlela esiyisebenzisa ngayo imali nokuba ingaba ubuninzi bayo bunokususa kuye.

Abo babonwa njengabazizityebi eBhayibhileni baquka uAbraham. Wayesisityebi kangangokuba wayenakho ukuxhasa amadoda angama-318 aqeqeshwe kakhulu njengezicaka zakhe kunye nemikhosi yomkhosi (iGenesis 14:12 - 14). U-Yobhi wayenobutyebi obuninzi ngaphambi kokuba kuvavanywe izilingo ezininzi. Emva kokuba izilingo zakhe ziphelile, nangona kunjalo, uThixo wamsikelela ngokobutyebi bakhe obabunabo kabini (Yobhi 42:10).

UKumkani uDavid wafumana isixa esikhulu semali ekuhambeni kwexesha, owathi, emva kokufa kwakhe, wadlulisela kunyana wakhe uSolomon (ngokuqinisekileyo yayisisityebi esakha saphila). Abanye abantu abaninzi eBhayibhileni ababenandipha intabalala babandakanya uJacob, uJoseph, uDaniel noKumkanikazi uEstere ababenobutyebi.

Into enomdla kukuba, inkcazo yebhayibhile yendoda elungileyo ibandakanya ukufikelela kwimali eyoneleyo yokushiya ilifa kwizizukulwana ezizayo. USolomon uthi, "Umntu olungileyo ushiya ilifa kubantwana boonyana bakhe; ke bona ubutyebi bomoni umiselwe amalungisa" (IMizekeliso 13:22).

Mhlawumbi esona sizathu sokufumana imali kukuba singabanceda abo basweleyo, njengamahlwempu, ahlala engenazo izibonelelo ngenxa yeemeko ezingaphaya kwamandla abo (IMizekeliso 19:17, 28:27). Xa sinesisa kwaye sinika abanye, simenza uThixo "iqabane" lethu kwaye sizuze ngeendlela ezahlukeneyo (3: 9-10, 11:25).

Imali, nangona inokusetyenziswa njengesixhobo sokwenza okulungileyo, inokusenzakalisa. Ibhayibhile ityhila ukuba ubutyebi bunokukhohlisa busisuse kuye uThixo, busikhokelele ekukholweni inkohliso yokuba ubutyebi buya kusikhusela ebunzimeni (Imizekeliso 10:15, 18:11).

USolomon wathi bonke ubutyebi bethu abuyi kusikhusela xa kufika umsindo (11: 4). Abo bathembela kakhulu emalini baya kuwa (11: 28) kwaye imisebenzi yabo iya kuboniswa njengengamampunge (18:11).

AmaKristu asikelelwe ngemali eninzi kufuneka ayisebenzisele ukwenza okona kulungileyo kwihlabathi. Kufuneka bazi ukuba iBhayibhile iyazichaza izinto ezithile, njengeqabane elithembekileyo (iMizekeliso 19:14), igama elihle nodumo (22: 1), kunye nobulumko (16:16) azinakuze zithengwe nangaliphi na ixabiso.