Upopu uFrancis uyawuchitha umthetho ogcine iimeko zokuxhatshazwa ngokwesondo emfihlakalweni

Upopu uFrancis ukhuphe umyalelo osusa elona zinga liphezulu lokufihla ngokubhekisele kumatyala okuxhatshazwa kwabantwana abandakanya abefundisi, inyathelo elifunwa ngabaphembeleli njengenxalenye yotshintsho kwindlela icawe yamaKatolika ejongene nezi zityholo.

Abagxeki bathi ibango "lokufihla ubufundisi" lalisetyenziswa ngabamangalelwa yiCawe ukunqanda ukusebenzisana nabasemagunyeni.

Amanyathelo aziswe nguPopu ngolwe-Lwesibini atshintsha umthetho wecawe kwindalo iphela, efuna ukuba kunikwe ingxelo yokurhanelwa ngokwesondo kwabasemagunyeni kwaye kuthintelwe iinzame zokuvala umlomo abo baxela ukuphathwa gadalala okanye abathi bangamaxhoba.

Umpopu ugwebe ukuba ulwazi kwiimeko zokuphathwa gadalala kusafuneka zikhuselwe ziinkokheli zecawe ukuqinisekisa "ukhuseleko, ukuthembeka kunye nokugcinwa kwemfihlo".

Kodwa umphenyi oyintloko kwiVictoria malunga nolwaphulo-mthetho ngokwesondo, u-Archbishop Charles Scicluna, wathi olu hlengahlengiso "sisigqibo esibalulekileyo" esiza kuvumela intsebenziswano engcono kunye namapolisa kwihlabathi liphela kunye neendlela ezivulekileyo zonxibelelwano namaxhoba.

UFrancis uphinde wakhulisa iminyaka eli-14 ukuya kweli-18 apho iVatican ithatha imithombo yeendaba "yamanyala" njengemifanekiso yokuxhatshazwa kwabantwana ngokwesondo.

Imigaqo emitsha lulungiso lwamva nje kumthetho wangaphakathi wecawe yamaKatolika-ikhowudi efanayo yomthetho echaza ubulungisa becawa kulwaphulo-mthetho oluchasene nenkolo - kule meko inxulumene nokuxhatshazwa ngokwesondo kwabantwana okanye abantu abasesichengeni ngabafundisi, oobhishophu okanye amakhadinali . Kule nkqubo yezomthetho, esona sohlwayo siqatha anokufunyanwa ngumfundisi kukhatywa okanye asuswe kurhulumente.

Upopu Benedict XVI wayemisele ngo-2001 ukuba la matyala makaphathwe phantsi “kwemfihlo kapopu”, eyona ndlela ifihlakeleyo yokufihla izinto ecaweni. IVatican ibisoloko inyanzelisa ukuba loo mfihlo iyimfuneko ukukhusela ubumfihlo bexhoba, isidima sommangalelwa kunye nokunyaniseka kwenkqubo yezonqulo.

Nangona kunjalo, le mfihlakalo ikwasebenzisile ukufihla ihlazo, ukuthintela ukuthotyelwa komthetho ekufumaneni amaxwebhu kunye nokuthulisa amaxhoba, uninzi lwabo lwaludla ngokukholelwa ukuba "imfihlo kapapa" ibathintele ekujikeni emapoliseni baxele ukuxhatshazwa kwabo.

Ngelixa iVictoria kudala izama ukugxininisa ukuba oku bekungenjalo, ayikaze ifune ukuba oobhishophu kunye nabaphathi bezenkolo baxele ubundlobongela obuphathelele kwezesondo emapoliseni, kwaye ngaphambili ibikhuthaza oobhishophu ukuba bangenzi njalo.