Upopu uFrancis ukhalaza esithi iitoni zokutya ziyalahlwa kude njengoko abantu belamba

Kumyalezo wevidiyo yoSuku lokutya kwiLizwe ngoLwesihlanu, uPopu Francis uvakalise inkxalabo yokuba iitoni zokutya ziyalahlwa njengoko abantu beqhubeka nokusweleka ngenxa yokunqongophala kokutya.

"Kubuntu, indlala ayisiyontlekele kuphela, ikwahlazo," utshilo uPapa Francis kwividiyo ethunyelwe nge-16 ka-Okthobha kwi-United Nations Food and Agriculture Organisation (FAO).

Upopu uqaphele ukuba inani labantu abalwa nendlala kunye nokunqongophala kokutya liyanda kwaye ubhubhane wangoku uza kuyenza mandundu le ngxaki.

“Le ngxaki ikhoyo ngoku isibonisa ukuba imigaqo-nkqubo kunye nezenzo ezibonakalayo ziyafuneka ukuphelisa indlala emhlabeni. Ngamanye amaxesha iingxoxo ezincokolayo okanye ezizimvo zisisusa ekufezekiseni le njongo kwaye zivumela abazalwana noodade wethu ukuba baqhubeke besifa kukuswela ukutya, utshilo uFrancis.

Ubalule ukunqongophala kotyalo-mali kwezolimo, ukuhanjiswa okungalinganiyo kokutya, iziphumo zotshintsho lwemozulu kunye nokonyuka kwengxabano njengezizathu zendlala ehlabathini.

Kwelinye icala, iitoni zokutya ziyalahlwa. Xa sijamelene nale nyaniso, asinakuhlala sindindisholo okanye sikhubazekile. Sinoxanduva sonke, ”utshilo upopu.

Usuku lokutya lwehlabathi 2020 iphawula isikhumbuzo seminyaka engama-75 sokusekwa kwe-FAO, eyazalwa emva kweMfazwe yesibini (II) yeHlabathi kwaye izinze eRoma.

“Kule minyaka ingama-75, iFAO ifundile ukuba ayonelanga ukuvelisa ukutya; Kukwabalulekile ukuqinisekisa ukuba iinkqubo zokutya zizinzile kwaye zibonelela ngokutya okunempilo kwaye kufikeleleke kubo bonke. Imalunga nokwamkela izisombululo ezitsha ezinokuthi ziguqule indlela esivelisa ngayo nokutya ukutya ukuze siphile kakuhle kuluntu lwethu neplanethi yethu, oko ke kusomeleza ukomelela kunye nozinzo lwexesha elide, ”utshilo uPope Francis.

Ngokwengxelo yakutshanje ye-FAO, inani labantu abachaphazeleka yindlala kwihlabathi jikelele liyenyuka ukusukela ngonyaka ka-2014.

IZizwe eziManyeneyo ziqikelela ukuba zingama-690 ezigidi zabantu abasokolayo ngonyaka ka-2019, nge-10 lezigidi ngaphezulu kuka-2018.

Ingxelo ye-FAO, ekhutshwe ngoJulayi kulo nyaka, ikwaqikelela ukuba ubhubhane we-COVID-19 uza kubangela indlala engapheliyo kubantu abazizigidi ezili-130 kwihlabathi liphela ukuphela kuka-2020.

Ngokwengxelo ye-UN, i-Asia lelona nani likhulu labantu abangondlekanga, ilandelwa yi-Afrika, i-Latin America kunye ne-Caribbean. Ingxelo ithi, ukuba imeko yangoku iyaqhubeka, i-Afrika kulindeleke ukuba ibambe ngaphezulu kwesiqingatha sabantu abalambe ngokungapheliyo emhlabeni ngowama-2030.

I-FAO ngomnye wemibutho yeZizwe eziManyeneyo ese-Roma, kunye neNkqubo yeZizwe eziManyeneyo yokutya, esandula ukunikwa iBhaso loXolo likaNobel ngo-2020 ngemizamo yalo “yokuthintela ukusetyenziswa kwendlala njengesixhobo yemfazwe ungquzulwano ".

Isigqibo esikhuthazayo siyakuba kukuseka imali esetyenziselwa izixhobo kunye nezinye iindleko zomkhosi 'ingxowa-mali yehlabathi' ukuze ikwazi ukoyisa indlala kwaye incede nophuhliso lwamazwe ahlwempuzekileyo, utshilo uPapa Francis.

"Oku kuya kuthintela iimfazwe ezininzi kunye nokufuduka kwabazalwana bethu abaninzi kunye neentsapho zabo kunyanzeleke ukuba bashiye amakhaya abo kunye namazwe bekhangela ubomi obunesidima"